Pikka aega, kuni 1970.ndate aastate lõpuni, arvati, et klaasesemed olid keskajal peaaegu kõikjal Alpidest põhja pool ühtaegu nii kallid kui ka haruldased. See seisukoht toetus kirjalikele allikatele, kus klaase mainitakse erinevalt keraamikast väga harva. Näiteks Soome kõige varasem säilinud teade klaasesemete kohta pärineb alles 1549.aastast. Uued, senisest täpsemad arheoloogilised andmed on ümber lükanud arvamuse, et klaasi kasutati esmalt Kesk-Euroopas ja alles seejärel põhja pool. Klaasesemeid ei leidunud mitte ainult aadlike ja väga rikaste kirikutegelaste elamistes, vaid ka linnakodanike laudadel.
