Pikka aega, kuni 1970.ndate aastate lõpuni, arvati, et klaasesemed olid keskajal peaaegu kõikjal Alpidest põhja pool ühtaegu nii kallid kui ka haruldased. See seisukoht toetus kirjalikele allikatele, kus klaase mainitakse erinevalt keraamikast  väga harva. Näiteks Soome kõige varasem säilinud teade  klaasesemete kohta pärineb alles 1549.aastast. Uued, senisest täpsemad arheoloogilised andmed on  ümber lükanud arvamuse, et klaasi kasutati esmalt Kesk-Euroopas ja alles seejärel põhja pool. Klaasesemeid ei leidunud  mitte ainult aadlike ja väga rikaste  kirikutegelaste  elamistes, vaid ka  linnakodanike laudadel.