Tihti arvatakse, et klaas on igavene, aga nii see siiski ei ole. Ka klaas hävib aja jooksul. Õhu ja niiskuse toimel hakkab ta pudisema ning arheoloogilistel kaevamistel leitud klaasesemed ongi tugevalt kahjustunud. Sellist kahjustust iseloomustatakse terminiga: lüstrikihiga kattumine. Selline klaas on rabe ja sädeleb kõikides vikerkaarevärvides. Lüstrikihiga kattumist ei saa isegi tagantjärele peatada ja niiviisi laguneb klaas jätkuvalt ka muuseumi kogudes. Vanade leidude seas ongi just aknaklaas ja halva kvaliteediga metsaklaas eriti tundlikud lüstriga kattumise suhtes.
