Rohelistest koonusekujulistest peekritest joodi ilmselt õlut ja need võeti laiemalt kasutusele15.sajandi teisel poolel. Neist - tavaliselt klaasniitkaunistusega koonusekujulistest saledatest peekritest - vanimad olid peaaegu pool meetrit kõrged, hilisemad seevastu olid väiksemad. Peekrid olid eriti soositud nende valmistamise piirkonnas Kesk- ja Põhja-Saksamaal. Põhjamaades kasutati neid eelkõige Norras ja Taanis, kus neid on sageli kujutatud mitmete kirikute seinamaalingutel. Kui passglas’id muutusid üldiseks, kaotasid koonusekujulised peekrid oma juhtrolli, kuigi Taanis kasutati neid 17.sajandi alguseni.
