Keskaja ja renessansiaja soositud jookide hulka kuulus lisaks veinile ja õllele ka mõdu. Keskaegne mõdu -meest, marjadest ja ürtidest keedetud alkohoolne jook - oli päris kange, isegi 17º. Siiski ei tea me ühtegi täpset retsepti. Mõdul öeldi olevat jumalikke omadusi: sellest sai nii jõudu kui ka tarkust. Valhallas peeti mõdupidusid; mõdu ülistab “Edda” ja Snorri saaga järgi uppusid isegi mitmed Uppsala kuningad mõdu sisse. Teatakse, et ka Rootsi kuningas Gustav Vaasa pidas eriti lugu leedu õllest. Jook kadus laudadelt alles 19.sajandi algul.
