Olaus Magnuse järgi oli klaas Põhjalas väga haruldane ja see oligi hea, sest klaas oli ohtlik: õhjamaade joomatavad olid pöörased ja kildu-deks löödud klaas võis kergesti põhjustada raskeid haavu. 16.sajandi lõpul oli kuningakojas ja aadlil
kombeks, et seejärel, kui tervisetoost oli joodud, visati klaasid vastu põrandat