Kuigi halduskeskusena tähtsuse minetanud  Roskildest  sai 16.sajandi 
algul teisejärguline  linn, ei muutnud ta vaikseks väikelinnaks.  Arheoloogilistel väljakaevamistel  on  katedraali lähiümbrusest leitud 
16.sajandi lõpu ja 17.sajandi alguse kivihoonete vundamente. 1983.aastal 
leiti kirikuõuelt kelder, kust kaevati välja kivikeraamiliste kannude kilde, 
kahleid ja muuhulgas ka klaasi. Uurijate meelest ei sobi need leiud 
kirikuõuega hästi kokku.  Kuid Taani kuningas Christian IV  on meile 
jätnud väikese vihje, kui ta 26.augustil 1624 dateeritud kirjas pani pahaks 
kõrtsipidamist kiriku õuemaal  ja käskis sealse kõrtsi sulgeda.