Sügaval keskajal ja 14.sajandil olid uhked klaasnõud  kättesaadavad nii 
Kesk-Euroopas kui ka Põhjalas vaid kõige rikkamatele, näiteks rüütlitele ja 
raehärradele. Kui hilisel keskajal hakati rohelisest metsaklaasist  toodangut valmistama hulgi, siis jõudsid klaasnõud Kesk-Euroopas nii talupoegade kui ka tavaliste linlaste laudadele. Põhja-Euroopas levisid need alles 16.sajandi teisel poolel. 
Keskajal oli Põhjala linnade elanikel keskmiselt paar-kolm  või ka ksainus 
keraamiline nõu, klaasnõusid oli veelgi vähem. Rikkamatel oli neid siiski rohkem. 17.sajandil võis suuremal osal jõukatest linnakodanikest olla klaaspeeker.