Rohelistest koonusekujulistest peekritest joodi ilmselt õlut ja  need võeti laiemalt kasutusele15.sajandi teisel poolel. Neist -  tavaliselt  klaasniitkaunistusega koonusekujulistest saledatest  peekritest - vanimad  olid peaaegu pool meetrit kõrged,  hilisemad seevastu olid väiksemad.  Peekrid olid eriti soositud  nende valmistamise piirkonnas Kesk- ja Põhja-Saksamaal.   Põhjamaades kasutati neid eelkõige Norras ja Taanis, kus neid  on sageli kujutatud mitmete kirikute seinamaalingutel. Kui  passglas’id  muutusid  üldiseks, kaotasid koonusekujulised  peekrid oma juhtrolli, kuigi Taanis kasutati neid 17.sajandi  alguseni.